Posts

14. n ä d a l - IT turvariskid

Audiosõnumite ja AI aktiivse kasutuselevõtmisega tahaks kirjutada antud ajaveebiartiklis pettustest, mis kasutavad tehisintellekti, et imiteerida kellegi häält.  Esimest korda kuulsin sellest, kui olid aktiivselt levinud sõnum-pettused sotsiaalvõrgus VK, kus kas tehti koopia-konto inimesest samade piltidega või häkiti sisse nende päriskontodesse ja kirjutati tema sõpradele, küsides võlgu mingit väiksemat (mis on palju usutavam) summat. Kogu see asi nägi välja umbes selline: "Tekkis selline-selline olukord, oleks kiirelt vaja X summat, palun saada siia telefoninumbrile: XXX". Kuna Venemaal telefoninumbrile raha saatmine on väga levinud, läksid sellised pettused väga kergelt läbi. Mingi hetk hakkasid  kasutajad  aru saama, et tegu on pettustega ning petturid suundusid uuele tasemele - hääleimiteerimine.  Algselt kasutati ära neid inimesi, kes olid aktiivselt endast nt videosid teinud (VLOGid), sest ka juba ainult neid kasutades võis sealt välja "lõigata" õigeid sõnu j...

13. n ä d a l - Teistmoodi IT

Kui ma oleksin keegi, kelle võimuses oleks otsustada selle üle, kuidas Eestis tuleks IT-tugilahenduste rakendamist korraldada, siis eeldatavalt vaatleksin seda kui erivajadusega inimese abivahendit. Tundub, et seda on seaduse tasemel kergem vaadelda siis? Ma arvan, et kõik avalikud kohad, mis pakuvad digitaalseid lahendusi/võimalusi, peaksid olema kohustatud mõtlema ka erivajaduste inimeste peale ja seetõttu omama kõikvõimalike variante. Näiteks, kui koolides on suur osa tunde arvutites, siis kooli kohustus on tagada võrdväärset arvutikasutust kõigile ehk soetada ka erivajadustega õpilastele erilahendusi selle jaoks.  Arvestades, et Eestis on enamjaolt kasutuses e-teenused ja ilma neid kasutamata ongi võib-olla juba raske toime tulla, siis riik võiks kompenseerida erivajadustega inimestele arvutile ligipääsetavust või isegi selle soetamist, nt kompenseerides vähemalt 70% erilahenduse maksumusest, kuna tihtipeale need lahendused võivad olla väga individuaalsed ehk kallid. Pluss pakk...

12. n ä d a l - positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Image
E S I M E N E : TikTok ..ehk minu nägemuse järgi postiivne näide Ma tean, väga paljud ütlevad, et TikTok on halb ja blablablaa, kuid seda pigem selles oleva sisu kohta. Vaatame siis neid positiivseid külgi ka.  Kui võtta TikTok kui (nutiseadme)rakendus, siis selle kasutamise õpitavuse moment on ülikiire - registreerud (Facebooki, Google'i, mõne muu konto või emailiga), nipsad puuteekraanil (nagu ütleb meile eki.ee inglise-eesti sõnastik) ülespoole ja allapoole, topelt kiirpuudutus sõrmeotsaga ekraanil ja like on pandud.  Kommentaaride, salvestamise ja edasi saatmise ikoonid on ka väga intuitiivsed. Ega ka oma sisu loomine teiste videote vaatamisele alla jää, "+"-nupule vajutades on kaamera koheselt lahti ja oled valmis tegutsemiseks. Usun, et mõned minutid (võib-olla veidi rohkem) seal surfates on suurem funktsionaalsus juba käpas. Algoritmid hakkavad kiirelt ja tõhusalt tööle ning juba tulebki just Sinu meelt mööda sisu silme ette.  Kuigi rakendus on pigem visuaalne, on...

11. n ä d a l - Arendus- ja ärimudelid

 E S I M E N E : Ekstreemprogrammeerimine ehk XP Olles just tööle asunud nooremarendajana ning IT-maailmaga tutvust alustades sattusin ühel 2023.aasta juulikuu õhtul DevClub üritusele, mis tol korral oli läbiviidud Codeborne'is. Kohe esimene ettekanne oligi pühendatud ekstreemprogrammeerimisele, kuna see on viis, kuidas Codeborne'is tööd tehakse, algusest peale ja absoluutselt kõikide arendajate poolt. Kuigi olen varem ekstreemprogrammeerimisest lugenud, pole ma tolleks hetkeks kordagi kokku puutunud päris inimeste ja ettevõtetega, kes on sellise arendusmudeli enda jaoks valinud. Ettekanne köitis mu tähelepanu.  "Ekstreemprogrammeerimine on distsipliin" - väljend, mis jäi koheselt meelde. Samuti on mul väga hästi meeles, kuidas ettekandja, kes on Codeborne'i üks asutajatest, mainis, et lugedes raamatut ekstreemprogrammeerimisest, tal "klikkis ära" kogu selle sisuga. Väike, kuid tähtis järeldus enda jaoks - minu sisemise tunde ja (potentsiaalse) töökoha t...

10. n ä d a l - Arvustus

Võib-olla alustan antud postitust liigselt emotsionaalselt, kuid arvan, et see on õige koht, kus seda väljendada - maksimaalselt väsinud juba nendest serenaadidest Linus Torvalds ja Linuxile. Rahunege maha.  Ma nõustun, et tegemist on uunikumiga ning tema tehtud töö on tunnustamist väärt ning tooted on populaarsed, kuna on oma funktsionaalsusega võitnud kasutajate südameid, KUID ma arvan, et sellist edu poleks olnud, kui poleks olnud ka kõike muud, mida autor artiklis Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright kirjeldab. Ma tõesti arvan, et asjad on nii nagu nad on just sellepärast, et olud olid sellised nagu olid ehk siis tautoloogiast eemaldudes, tahaksin arvata, et Linuxi suurepärane edu tänu kõikidele kaasalööjatele, kellele meeldis ja keda inspireeris free sfotware idee, on tingitud suurenisti sellest, et "monopolistid" olid turgu üle võtmas. Konkurents, kui ebameeldiv ta vahepeal ka ei oleks, loob tegelikkuses võimalusi parimateks väljunditeks. Tervi...

9 . n ä d a l - juhid

E S I M E N E : Tim Cook ..kui Juhendaja Usun, et suurem osa inimestest on seda nime varem kuulnud, sest tegemist on Apple Inc. CEO-ga, kes asus oma positsioonile 2011. aastal. Kui kategoriseerida teda etteantud juhitüüpide järgi, siis juba ülalpool mainitust on aru saada, et ma näen teda pigem kui juhendajat, kuigi kahtlemata on tal ka teiste juhitüüpide omadusi.  Miks siis juhendaja? Pea igas artiklis, mis on pühendatud Tim Cooki juhtimisstiilile on väljatoodud, et ta on demokraatlik juht, kes kuulab töötajaid, mõtleb strateegiliselt ja keskendub teostamisele. Ta ei suuna oma tähelepanu niipalju innovatsioonile, kui pigem ettevõtte juba edukatele toodetele ja teenustele. Teda kirjeldatakse kui juhti, kes usaldab oma töötajaid ja laseb neil endil oma ettevõtteharusid/-valdkondi juhtida. Sellest loeb ilusti välja, et Tim Cook suudab valida õiged inimesed, kelle edasist arengut stimuleerida, kuid mitte unustada ka neid kontrollida pädevuse osas, ja seeläbi juhtida ettevõtet edukalt,...

8. n ä d a l - diplomid ja tunnistused

Lühikokkuvõte ja minu mõtted  klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul: E S I M E N E :  Klassikaline kõrgkoolidiplomi roll Kõrgharidus (laias) IT valdkonnas on kindlasti heaks stardiks, läbi mille tutvuda erinevate infotehnoloogia teemadega. Kuid minu arvates on see rohkem suunatud teaduspõhilisele lähenemisele ning annab hea võimaluse edasiselt just teadustöösse suunduda. Näiteks uurida ja õppida mingisugust süvatehnoloogiat, mis vajab veel uurimist, analüüsimist ja arendamist. Eelnevalt mainitu on nii bakalaureuse- ja ka magistriõppe kohta kokku. T E I N E :  Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi roll Rakendus- või kutsekõrgkooliharidus on hea valik neile, kes soovivad rohkem tegutseda ja kohe käsi külge panna, kuna nende õppekavad on rohkem praktilisemad ja keskenduvad ajakohastele tehnoloogiate õpetamisele. Ehk inimesed, kes tunnevad, et nende huvi on just aktuaal...