10. n ä d a l - Arvustus

Võib-olla alustan antud postitust liigselt emotsionaalselt, kuid arvan, et see on õige koht, kus seda väljendada - maksimaalselt väsinud juba nendest serenaadidest Linus Torvalds ja Linuxile. Rahunege maha. 

Ma nõustun, et tegemist on uunikumiga ning tema tehtud töö on tunnustamist väärt ning tooted on populaarsed, kuna on oma funktsionaalsusega võitnud kasutajate südameid, KUID ma arvan, et sellist edu poleks olnud, kui poleks olnud ka kõike muud, mida autor artiklis Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright kirjeldab. Ma tõesti arvan, et asjad on nii nagu nad on just sellepärast, et olud olid sellised nagu olid ehk siis tautoloogiast eemaldudes, tahaksin arvata, et Linuxi suurepärane edu tänu kõikidele kaasalööjatele, kellele meeldis ja keda inspireeris free sfotware idee, on tingitud suurenisti sellest, et "monopolistid" olid turgu üle võtmas. Konkurents, kui ebameeldiv ta vahepeal ka ei oleks, loob tegelikkuses võimalusi parimateks väljunditeks. Tervislikult rebellida, kellegi "suure ja võimsa" vastu, on ju inimese loomuses. Nagu ka autor mainis, tunnustust tahavad kõik. 

Rääkides autoriõigustest ja copyrightist, siis ei ole praeguseks ajaks ka palju muutuseid olnud. Asjad tihtipeale vahetavad vormi, kuid ei kao. Jah, nagu ka autorgi mainis, on näiteks mõned suuremad muusikalabelid kokku varisenud, kuid tänaseks on striimingteenused seda üle võtnud, nüüdseks on Spotify ja ka Apple Music n-ö monopolistideks antud valdkonnas. Ja pealegi, kõik artistid, kunstnikud ja muud tegijad tahavad ka päeva lõpuks toitu oma lauale, mitte ainult verbaalset või kirjalikku "aitäh" tänutäheks. Enda toodete ja teenuste ja kõike muu kaitseks ongi autoriõigus. Ja tundub, et selline viis siiani ikkagist töötab. Ega tegelikkuses väga palju drastiliselt ei muutugi, kui ainult vahetab vormi nagu ütleb ka energia jäävuse seadus.